FOTOD ja VIDEO | Tiskres pandi tööle Eesti sügavaim maasoojuspump – selleks tuli puurida 500-meetrine auk
(66)
Tallinna ja Harku valla piiril Tiske asumis käivitati täna ametlikult maapõueenergia katsejaam, mis ammutab kõrvaloleva kortermaja tarvis energiat enam kui 500 meetri sügavuselt maapõuest.
Tiskre katsejaama puhul on tegemist kinnise soojussüsteemiga, kus auku paigutatud U-toru on ühendatud soojuspumbaga. Soojuspumbast liigub soojust kandev vedelik U-toru ühest otsast sisse ning kivimite soojus kandub üle vedelikule, kust see liigub uuesti üles soojuspumpa. Soojuspumbas eraldatakse maapõuest saadud soojus ning suunatakse edasi korteritesse. Jahtunud vedelik liigub uuesti U-torusse ning ring algab otsast peale. Kui süsteem panna tööle tagurpidi, saab suvekuudel hoonet ka jahutada.
Projekti vedava Eesti Geoloogiateenistuse maapõueenergia osakonna juhataja Aivar Auväärt rääkis Fortele, et 505 meetri sügavuseks puuritud auku paigutatud U-toru täideti vee ning etanooli seguga.
Sellisel sügavusel on ümbritseva keskkonna temperatuur ligikaudu 12 kraadi ning kasutades seda soojuspumba süsteemis, kulub maja kütmiseks märksa vähem elektrit kui tavapärase maasoojuspumba puhul või lihtsalt elektriga küttes. Loodud süsteem on kasutajatele ka soodsam kui samas majas asuvat gaasikatlamaja kasutades.
„Põhimõtte ei ole siiski mitte 500 meetri sügavusel valitsevas temperatuuris vaid energiakoguses: mida suurem kogus, seda kauemaks seda jätkub. Konkreetselt sellesse palstist U-torusse valati 1300 liitrit alkoholisegu,“ ütles Auväärt.
Ta rääkis, et Taludevahe 16 hoone katsejaam on töötanud esimese nädala murevabalt ning soojatootmise muutuvkulu investeeringut arvestamata on praeguse elektrihinna juures umbes kolm korda väiksem kui kaugküttevõrgust ostetav soojusenergia.
Auväärti sõnul paigutati auku ka jaotatud temperatuurimõõtmise andur – see süsteem koosneb laseriga varustatud mõõteseadmest ning fiiberoptilisest kaablist, millel on võimekus mõõta temperatuuri kord minutis vähemalt iga meetri tagant. Süsteem võimaldab vastavalt tarbimise muutumisele optimeerida süsteemi parameetreid ning pikemas perspektiivis anda teadmisi Eesti maapõue energeetilise potentsiaali kohta.
Katsejaama soojusvahetisüsteem on pärit Šveitsist ja maapump Soomest. Kui jaama võimsusest jääb hoone kütmiseks väheks, lülitub automaatselt sisse gaasikatel.
Geoloogiateenistuse geoloog Rasmus Kont rääkis, et maapõueenergia süsteemid on üle kahe korra tõhusamad ja märka vähem müra tekitavad kui näiteks tavalised õhksoojuspumbad.
Keskmiselt on puuraugu võimsus 50kW.
Maapõuenergia on kivimitesse salvestunud soojusenergia, mis pärineb Maa moodustumisel tekkinud soojuse ülejäägist, radioaktiivsete elementide lagunemisest ning väiksemal määral päikeseenergia salvestumisest maapinda. Sügavuse kasvades tõuseb ka temperatuur ning võimalik toodetava energia hulk. Kui temperatuurid hakkavad jõudma 100 kraadini, siis on võimalik toota ka elektrit.
Perspektiivsematel aladel Põhja- ja Kirde-Eestis on temperatuurid 500 meetri sügavusel kuni 17 kraadi, mis välistab elektri tootmise, kuid on piisav soojusenergia tootmiseks. Senimaani on Eestis maapõueenergiat ammutatud enamjaolt paari meetri sügavuselt läbi horisontaalsete kollektortorude.
Video Tiskre katsejaama rajamisest:
Tiskre maapõueenergia katsejaama rajamisel olid Eesti Geoloogiateenistuse koostööpartneriteks Inseneribüroo Steiger OÜ, TJ Hooldus OÜ, Balrock OÜ ja HeatConsult OÜ. Projekti maksumuseks oli 276 000 eurot. Kaks kolmandikku hinnast moodustas augu puurimine.
Maasoojuspuurauk puuriti alates 2023. aasta augustist kogu settekivimite kompleksi ulatuses keerdpuurimise meetodil, kasutades puuraugust puurhiiva eemaldamiseks kas savilahust või puurimislahuse viskoossust suurendavaid keskkonnaohutuid lisandeid.
Puurimine kestis kaks kuud. Vaata galeriid augu puurimisest:
Puuraugu manteldamine toimus piirkonna geoloogilisest ehitusest lähtuvalt kuni massiivsete kristalse aluskorra kivimite alguseni, millele järgnes avatud puurõõnega puurimine kuni puuraugu projekteeritud lõppsügavuseni. Mantel-torudetagune osa tsementeeriti surve all kogu puuraugu ulatuses alt üles (160 meetrist ülespoole - et vältida näiteks põhjavee reostumise ohtu).
Valitsus on andnud Eesti Geoloogiateenistusele ülesande viia läbi laiaulatuslik uuring geotermaalse energia kasutusviiside tehnilise ja majandusliku elujõulisuse hindamiseks Põhja- ja Kesk-Eestis. Projekti nimega GEOENEST käigus rajatakse katsejaam ka Roosna-Allikule Järvamaal. Seal on tänaseks kaevatud veelgi sügavam auk kui Tiskres ning seal hakkab uus lahendus varustama varem põlevkiviõlil töötanud kaugküttevõrku.
