Esmakordne avastus: muistsed inimesed elasid Araabia kõrbes paiknevas laavatunnelis

Arheoloogid leidsid Saudi Araabia põhjaosas asuvatest kõrbetest esimest korda tõendeid inimasustuse kohta laavatunnelite sees.

Laavatunnel tekib vulkaanipurske käigus, kui purske avausest väljuva laavavoolu pind jahtudes tardub, aga seespool voolab laava vedelas olekus edasi. Lõpuks vulkaani purske lõppedes või laavavoolu suuna muutudes võib jookseb tunnel laavast tühjaks ja alles jääb maa-alune piklik torukujuline tühimik.

Mathew Stewart Griffithi ülikoolist Austraalias ja tema kolleegid kaevasid Umm Jirsanis, mis on 1,5 kilomeetri pikkune ehk suurim laavatunnel Saudi Araabias. Teadlased leidsid loomaluid, kivitööriistu ja keraamikat, mis ulatuvad vähemalt 7000 aasta ja tõenäoliselt isegi 10 000 aasta taha, selgub väljaandes PLOS avaldatud uuringust.

Stewart ja tema meeskond on töötanud piirkonnas üle 15 aasta ja leidnud varem pinnalt arvukalt kivistruktuure, mis kinnitavad inimasustust. Kuid kõrbe kuum ja kuiv kliima on põhjustanud orgaanilise materjali lagunemise, mis teeb selle dateerimise keeruliseks.

„Pinnal on maastik kuum, kuiv ja tasane basaltikõrb,“ rääkis Stewart. „Aga kui oled allpool laavatunnelis, on seal palju jahedam. See on väga kaitstud ja see oleks olnud suurepärane pelgupaik.“

Umm Jirsani maa-aluse võrgustiku osadest leidsid teadlased ka inimluid, kuid neid on sinna arvatavasti sisse lohistanud hüaanid.

Teistest lähedal asuvatest laavatunnelitest leidsid Stewart ja tema kolleegid koopamaalinguid, sealhulgas kodulammaste ja -kitsede kujutisi.

„Teadlasena, kes töötab peamiselt koobastes, olen ma põnevil, et meil on veel ühte tüüpi koopasüsteeme, mida mineviku inimpopulatsioonid kasutasid,“ ütles Mike Morley Flindersi ülikoolist. „Need leiud kujutavad endast arheoloogilise teabe aardelaegast Araabia kohta, mis on tohutu suur piirkond, mida on alles hiljuti eelajaloolise arheoloogia osas süstemaatiliselt uuritud.“

Laavatunneleid on pakutud ka võimalike peidupaikadena inimestele Kuu ja Marsi peal.